Uudised

Elamusreisiga pilvede peale või tilgutite alla?

[Liljan Männiste | 10.03]

Kui varasemalt ostis seikluslikuma reisi pigem noor adrenaliinijanune turist, siis nüüdseks on eksootikareisid igas vanuses ja taustaga inimeste pärusmaa. Mägimatkamine võib tunduda üsna leebe harrastusena, kuid selle tagajärjed võivad olla vähese teadlikkuse ja ettevalmistuse tõttu arvatust tõsisemad. „Ehkki näiteks Seesami ohtliku harrastuse kindlustuskaitse tagab kaitse kuni 5000m kõrgusele matkamisel ja paljud ei oska mägedes väga suurt ohtu näha, on meie praktikas tõusnud just mäehaiguse esinemissagedus. 2014. aastal toodi mäehaiguse tõttu helikopteriga mäelt alla mitu Seesami reisikindlustuse klienti, kes peale kohest haiglaravi õnneks tervenesid. Keskmine kahjusumma selliste juhtumite puhul on aga olnud ca 8000 eurot või rohkem,“ rääkis Heido.

Mägimatkamisega seotud juhtumeid on kõige enam toimunud Nepaalis ja selle lähiriikides. „Kui vaadata reisikorraldajate populaarsemaid mägimatkade sihtkohti, siis enim ringreise toimub just Peruusse ja Nepaali. Kusjuures reisid hõlmavad endas reeglina mäkke tõusmist pea 5000m kõrgusele või isegi kõrgemale, mistõttu tuleks ennast mägimatkamise ohtudega hästi kurssi viia, et trauma või haigus reisi ei rikuks,“ selgitas Heido.

Mida kujutab endast mäehaigus?

Mäehaigus (Accute Mountain Sickness ehk AMS) tähendab otsesõnu kõrgusest tulenevat haigestumist. Kehv enesetunne võib avalduda piirkondades, kus kõrgus merepinnast on üle 2500m. Esimesed kerged sümptomid on nõrkus, peavalu, pearinglus, iiveldus või oksendamine, hingeldamine ja häiritud uni. Halvimatel juhtudel inimene ei mõista, mis on kehva enesetunde põhjuseks ja kui eelnevad teadmised puuduvad, siis ei oska ka sellele tähelepanu pöörata. Kindlasti soovitan selliste sümptomite esinemisel pidada nõu oma giidiga. Ka Eesti arstide soovitused matkajatele on tõusta rahulikult omas tempos, juua piisavalt vett (3-5l päevas), süüa süsivesikurohket toitu (rasvane toit on  kõrgustes organismile raskelt seeditav), puhata ja magada piisavalt. Ei maksa ennast liiga tagant suruda ja iga hinna eest üles rühkida. Saatuslikumad juhtumid on lõppenud surmaga, mille põhjuseks kopsu- või ajuturse.

Ehkki mägimatkamine ei kvalifitseeru harrastusena väga ohtlike alade hulka, tuleb silmas pidada mõningaid olulisi nüansse, et reisil oma elu ja tervist hoida:

  • Enne reisile minekut uuri reisikorraldajalt millal, kuhu ja kui kõrgele mäkke ronitakse.
  • Vajadusel pea nõu mäespetsialistiga, otsi infot internetist ja küsi soovitusi paremaks toimetulekuks.
  • Reisil olles hinda oma füüsilisi võimeid adekvaatselt. Kui tunned, et ei jaksa teistega samas tempos püsida, uuri giidilt, kas on võimalik baaslaagrisse jääda või rahulikult ise aeglasemalt edasi liikuda.
  • Joo kindlasti vett, tarbi süsivesikuterohket toitu. Arvesta, et temperatuuri ja koormuse tõusuga võib päevane energiavajadus tõusta 6000 kilokalorini.
  • Puhka piisavalt ja ära tarbi alkoholi.
  • Kasuta kõrge UV-faktoriga päikesekreemi ja silmade kaitseks päikeseprille.

Kasutatud allikad mäehaiguse kohta: Pärnu Haigla koduleht, Matkaliidu koduleht.