PAGE ID: 11
Uudised

Hoolimata lekkivate torude hirmust eiravad eestimaalased kõiki hoiatavaid märke

[Dagmar Gilden | 29.06.2023 :]

Hoolimata lekkivate torude hirmust eiravad eestimaalased kõiki hoiatavaid märke 
Eesti kardetumate veekahjude edetabelit troonivad torustikest tulenevad veekahjud, neile järgnevad kodumasinate ja seadmete põhjustatud õnnetused, kortermajade elanike suurimaks hirmuks on aga naabrite põhjustatud veeõnnetused, selgub Seesami korraldatud kindlustusuuringust.

Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul selgub kindlustusstatistikast, et eestimaalaste hirmud on igati põhjendatud – kõige levinumad veekahjud on just veelekked erinevatest torustikest ja voolikutest. Sellised kahjud moodustavad igal aastal Seesamis keskelt läbi viiendiku kodukahjude arvust ja kolmandiku  välja makstud hüvitistest. Torustikest tulenevatele veekahjudele järgnevad sadevee ja kodumasinate lekked ning inimlikud eksimused.

„Eelmise aasta suurima veekahju süüdlaseks oli käsidušš, mille purunemine tõi kaasa enam kui 50 000 euro suuruse kahju. Suurim korteris aset leidnud veekahju hüvitis oli 15 000 eurot ning põhjustajaks naaber, kelle massaaživanni vooliku lõhkemine korraliku uputuse tekitas. Pisut väiksema, 12 000 euro suuruse kahju põhjustas aga purunenud pesumasina kraan. Eramajades toimuvate veekahjude korral on keskmine kahju pea poole suurem kui korterites ning ulatub 2800 euroni,“ tegi Gilden ülevaate veekahjudest. 

Kui torustikud on vanad ja toruprobleemid hoiatavad
Keskmine torustike lekke kahju korterite puhul jääb 1700 euro juurde ning alumistele naabritele tuleb veekahjusid korvata keskmiselt 2000 euro eest. „Vaatamata sellele, kas kindlustus on või ei ole, vastutab ülemise korteri omanik tema kodust alguse saanud kahjude osas teiste isikute ees. Lõplik kahju suurus sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud naabri korteri viimistlustase. Kui on teada, et naabritel on kallis siseviimistlus koos kalasabaparketiga, siis tasub sellele teadmisele tuginedes vaadata üle ka oma kindlustusleping ja sellel olevad vastutuskindlustuse kindlustussummad,“ soovitas Gilden. 

Torustiku lekete korral võib kahju osutuda suureks näiteks juhul, kui pesumasina ühendusvoolik puruneb tornmaja kõrgemal korrusel ning vesi uputab mitmeid alumiste korruste kortereid, kahjustades seejuures korterite siseviimistlust ja seal asuvat vara. 

Kindlustaja sõnul saab torustike ja voolikute õnnetuste puhul saatuslikuks nende vanus, aga näeb ka ehitus- ja paigaldusvigadest tingitud veekahjusid. Gildeni sõnul puudutavad kortermajade torustikulekete kahjud tihti püstakuid ja üldtorusid, mis kuuluvad majaelanikele ühiselt ning seepärast on veekahjudest alati vajalik märku anda ka oma korteriühistu esindajale. 

Üldiselt annavad toruprobleemid endast aga juba varem teada, kuid kindlustaja kogemus näitab, et pahatihti ei reageeri inimesed neile õigeaegselt või loodavad, et tavatu mulksumine ja tilkumine möödub iseenesest. 

„Segisti tippvormi möödumisest annab märku tihti süütuna näiv nirisemine või tilkumine, peatsest õnnetusest annavad märku ka kummalised kriuksumised ja paukumised kraani keeramisel ning mulksumine äravoolus, samuti aeglaseks muutunud vee äravool. Kui kraanivesi on aga äkitsi räpane ja haisev, siis on selge, et torude parim enne on möödas. Pesumasinate survevoolikuid võiks ka aeg-ajalt kontrollida, sest tootjad on neile ette näinud umbes 5-aastase eluea. Külma saabudes tasub veenduda, et tehnilise ruumi temperatuur püsib töökindla termostaadi või toru külmumiskaitse abil õigel tasemel ning tagatud on ka torude piisav soojusisolatsioon. Kindlasti ei tohiks juba külmunud torusid iseseisvalt sulatama hakata, vaid tasuks konsulteerida spetsialistiga. Lisaks soovitab Kindlustusseltside liit torustike eluea pikendamiseks vältida hoonetes liigniiskust, tagada torude toestus, soojustus ja juurdepääs torudele, et neid saaks regulaarselt kontrollida ning torutöödel tuleb nõuda standardite järgimist, kompetentsust ja teha ehitusjärelevalve. Kirjutan ka neile soovitustele kahe käega alla,” jagas Gilden õpetusi torustikega seotud õnnetuste vältimiseks. 

 


 









































Töötaja tervis, kelle mure?

[Marit Raag | 10.06]




Vandaalid tegutsevad: lõhkised rehvid ja liimised lukuaugud

[Taavi Ottoson, Dagmar Gilden | 16.02]































Parklates saab viga paarkümmend inimest aastas

[Jaanika Käärst, Ly Jõhvik | 12.03]









Mida teha metsloomaga kokkupõrke korral?

[Liljan Männiste | 07.10]







Kindlustusteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Tutvu enne ostu sooritamist lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.
Nõustun
Teie kasutuskogemuse parandamiseks kasutame veebilehel küpsiseid. Lisateavet küpsiste kohta saab lugeda siit.