Uudised

Kindlustuspettuste uurija: aastas satub kõrgendatud tähelepanu alla üle 1500 kahtlase juhtumi

[Indrek Petter | 07.10]

Kindlustuspettuste uurijad on kogenud silmaga eksperdid, kellel ei jää midagi märkamata, olgu tegemist tavakodaniku katsega kindlustuselt paarsada eurot pisivalega välja meelitada või tuhandetesse eurodesse küündivate organiseeritud kuritegelike jõukude lavastatud õnnetustega.

Kahel Eestis tegutseval Vienna Insurance Groupi kuuluval kindlustusseltsil on ühine Anti-Fraud ehk kindlustuspettuste ennetamise ja lahendamisega tegelev üksus. Selle meeskonna huviorbiiti satub aastas üle 1500 kahtlasema juhtumi, millest ligikaudu pooled vajavad põhjalikku uurimist. Indikaatoreid, mille esinemine tähelepanu vajab, võib sõltuvalt kindlustusolukorrast olla üle 100 ning paljusid neist kontrollib tänapäevane tehnoloogia. Enamasti on siiski vajalik ka inimese sekkumine. „Pettuste tuvastamisel on endiselt aukohal kogenud töötaja vaist ehk sisetunne. 10-aastase kogemusega kahjukäsitleja tunnetab üldiselt ilma ühegi masinata kohe ära, kui juhtumi juures midagi ei klapi. Selles töös on hädavajalik nii kogemus kriminaalpolitseis kui ka laitmatu reputatsioon,“ toob Seesami kahjukäsitlusosakonna juht Indrek Petter välja. Ta lisab, et üldjuhul ei ole olemas täiuslikku kuritegu: alati jäävad teatud jäljed või vihjed, mida on oluline märgata ja neile reageerida. 

Enim pettusi on seotud sõidukikahjudega
Kuivõrd Eestis hõlmab ligikaudu poole turumahust sõidukitega seotud kindlustus, on mõistetav, et ka enim pettusi on seotud just sõidukikahjudega. Ühe viimaste aastate markantsema näitena organiseeritud petturite grupi tegevusest toob Petter liiklusõnnetusi lavastanud Venemaa grupeeringu, kes tegutses kõigis Balti riikides ning kelle Vienna Insurance Groupi kindlustuspettuste meeskond tuvastas paar aastat tagasi. “Eesti erinevatel ristmikel toimus vähemalt viis sarnast juhtumit, kus kasutati ära teiste liiklejate tähelepanematust ja tehti neist tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustajad. Õnnetuste lavastamisel kasutas grupeering luksusautosid ja esitas väidetavaks kahjusummaks igas juhtumis keskmiselt 15 000 eurot, mida iga hinna eest kindlustustöötajaid survestades püüti kätte saada,” tõi osakonnajuht näite lähiminevikust. 
Liikluskahjude kõrval domineerivad pettusekatsed ka vara- ja reisikahjude valdkonnas. “Uue trendina on esile kerkinud tervisekindlustusega seotud pettused, kus esineb üllatavalt palju dokumentide võltsimist ja kus on osalised ka erinevaid seotud teenuseid pakkuvad ettevõtted,” lisab Petter.  

Muidu igapäevaelus justkui aus inimene vaatab kindlustuspettusele kergemalt
Ehkki organiseeritud, mitmete osapoolte kaasabil ja süsteemselt läbiviidud pettuste osakaal arvuliselt on vähene, on need suurema rahalise mõjuga. Reeglina tähendavad sellised juhtumid enam kui 10 000 euro suurust nõuet, kuna pingutust väiksemate summade korral ei peeta mõistlikuks. „On siiski ka selliseid organiseeritud petturite gruppe, kes tegutsevad süstemaatiliselt just väiksemate summadega, et üksikjuhtumi tasemel mitte liiga palju tähelepanu äratada. Mitmed sellised oleme tänaseks üle andnud politseile,“ lisab Petter. 
Juhtumite üldarvus moodustavad aga lõviosa „üksiküritajate“ katsed, mille nõuded jäävad üldjuhul vahemikku mõnest sajast mõne tuhande euroni. Kurvema poolena oma tööst toob Seesami kahjukäsitlusosakonna juht välja olukorrad, kus muidu igapäevaelus ausad inimesed proovivad välja petta õigustatust suuremat hüvitist või mõne vana kahjujuhtumi eest lisahüvitist saada. „Kurb on see sellepärast, et need isikud igapäevaselt poest saia ja piima ju ei varasta, kuid kindlustusseltsi on valmis mõnesaja euro pärast petma, riskides samal ajal kriminaalkaristusega,“ ütleb Petter ja lisab, et mõlemad tegevused on siiski ühtmoodi pettused.
On ka olukordi, kus inimene ise ei pruugi pettust enda jaoks teadvustadagi – siia kuuluvad näiteks juhtumid, kus inimene saab eri osapooltelt kokku topelthüvitise. Seesami esindaja toob näite, kus lõhutud kohvri ees saadakse hüvitist nii lennufirmalt kui ka kindlustusseltsilt. Või näiteks kui kindlustusselts on lennupiletid hüvitanud ja kuude möödudes otsustab seda teha ka lennufirma, siis eelnevalt kindlustusseltsi poolt tehtud hüvitist kindlustusseltsile ei tagastata. „Inimene võib topelthüvitist pidada küll vedamiseks, kuid tegelikult on tegemist kindlustusseltsi petmisega,“ märgib Petter.

Kindlustuskelmus võib tuua 5-aastase vangistuse
Karistused kindlustuskelmuse toime panemise eest algavad rahatrahvist, kuid maksimaalne karistus on kuni 5-aastane vangistus. Õigusemõistmine ja ka karistamine toimub Eestis kohtusüsteemi kaudu. Seega kui kindlustusselts on avastanud ja tuvastanud pettuse, siis teeb ta üldjuhul avalduse politseile kriminaalmenetluse alustamiseks. Jälg karistusregistris aga tähendab ka seda, et mõtlematu tegu võib piirata erinevatel ametikohtadel töötamist tulevikus.
Mainitud Eestis, Lätis ja Leedus liiklusõnnetusi lavastanud grupeeringu teod jõudsid kohtuotsuseni ning neli kuriteo osalist said karistusena vangistuse kaheks ja pooleks aastaks. „Selle grupeeringu avastamist ja Baltikumist välja tõrjumist peame kindlasti meie meeskonna oluliseks töövõiduks. Riigipiire ületavad juhtumid on alati keerukamad, sest puudub operatiivne võimalus isikuid üle kuulata ja kahjustusi ise hinnata,“ räägib Petter. Tema sõnul on selliste juhtumite lahendamisel suureks eeliseks hästitoimiv koostöö uurijatega teistest riikidest, samuti on üha rohkem tuge ekspertide kaasaegsetest töövahenditest ja tehnoloogiast.
„Seesam grupis aitab petturitele jälile jõuda hea riigipiiride ülene ja integreeritud pettuste avastamise süsteem, kaasaegne tehnoloogia ja koostöö uurijate vahel. Ühiskonnas tervikuna võiks jõudsamalt levida mõtteviis, et ka kindlustuse petmine on pettus. Selle kulud tulevad ju lõpuks ausate inimeste taskust,“ võtab Indrek Petter teema kokku.
 





























Töötaja tervis, kelle mure?

[Marit Raag | 10.06]




Vandaalid tegutsevad: lõhkised rehvid ja liimised lukuaugud

[Taavi Ottoson, Dagmar Gilden | 16.02]































Parklates saab viga paarkümmend inimest aastas

[Jaanika Käärst, Ly Jõhvik | 12.03]









Mida teha metsloomaga kokkupõrke korral?

[Liljan Männiste | 07.10]







Kindlustusteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Tutvu enne ostu sooritamist lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.
Nõustun
Teie kasutuskogemuse parandamiseks kasutame veebilehel küpsiseid. Lisateavet küpsiste kohta saab lugeda siit.