OP otsib Eestis kasvuvõimalusi

[Kristi Malmberg | 25.06]

Põhjamaade suurpanga OP Eesti filiaali juhi Hannes Kaadu sõnul panustaksid nad meeleldi raha Eesti eksportivasse tööstusesse.

Üsna märkamatuna Eestis tegutseva OP panga filiaal on siin viimase paari aastaga kõvasti kliendiportfelli kasvatanud ning filiaali juhi Hannes Kaadu sõnul tahaksid nad näiteks eksportivatesse ettevõtetesse veelgi rohkem raha panna.

OP Panga Eesti filiaalil on valmimas uus suur kontor. Kas see tähendab ka sisulist laienemist, inimeste juurde palkamist, uute teenuste tekitamist?

Sinnapoole liigume tõesti. Minu soov on kasvatada eelkõige portfelli. Aga eks korporatiivpangandus on selline, et inimeste arv ei ole nii suur kui jaepanganduses. Töötajate arv ei kasva sama kiiresti kui portfell. Aga inimesi on meil tulevikus ka kindlasti juurde vaja. Praegu on meil 33 töötajat.

Maakri kvartalist rääkides oleme meie finantseerijad. Tulevaste üürnikena võtame koos Seesamiga (OP Gruppi kuuluv kindlustusselts – toim) siiski ainult ligikaudu kümme protsenti kogu üüritavast pinnast.

Olete seni olnud puhtalt ettevõtete teenindamisele keskendunud pank. Kas see suund jätkub?

Praegu küll, jah. Selgelt ainult korporatiivpangandus, meil pole plaani, et jaepangandusse läheksime.

Kuidas on teie kliendiportfell kasvanud?

Pank alustas siin tegevust 2011. aastal, liising mõni aasta varem, nii et kaua pole me Eestis veel tegutseda jõudnud. Kui ma 2015. aastal OP Panka tulin, oli meie krediidiportfell 300 miljonit eurot, esimese aastaga kasvasime 500 miljoni peale ja hetkeseis on 700 miljonit.

Korporatiivpangana pole teid eriti näha. Kas olete mõelnud enda suuremale turundamisele või pole sel mõtet?

Eelmisel aastal olid seoses nimemuudatusega (Pohjolast sai OP Corporate Bank – toim) meil lennujaamas mõned reklaamid ja kaalusime, kas panna reklaame ka tänavale, aga ma ei näe sellel eriti mõtet, arvestades meie sihtgruppi. Mulle meeldib rohkem mõte, et oleme butiikpank ja meid teatakse meie tegevuse põhjal.

Kõige huvitavam jutt, mida olen kuulnud teiega seoses, on see, et OP on üks kandidaat Nordea ja DNB ühendpanga ostmisel. Kas see võiks olla teie jaoks huvitav mõte?

Ei oska seda kommenteerida. Minu ülesanne on OP Panka orgaaniliselt kasvatada.

Saan aru, et Soome juhtkonnale pole see mõte võõras.

Eks siin kõik räägivad kõikidega. Ega mul otsest teadmist ei ole, mis nad räägivad, aga eks nad kindlasti kaaluvad kõiki variante.

Oleks see hea võimalus jaepangandusse sisenemiseks?

OP Grupil ei ole praegu plaani hakata Baltimaades jaepangandusega tegelema.

Erkki Raasukesega (Nordea ja DNB ühendpanga juht – toim) te ei kohtu ja neid plaane ei aruta?

Raasukesega ei ole ma kohtunud.

Olen ettevõtjate ja pangandusinimestega suheldes aru saanud, et teie suhtes on siiski mingi ootus ning jälgitakse, mida te siin tegema hakkate.

OP plaan oli tulla Baltimaade korporatiivpangandusse. Meie strateegia praegu ei ütle, et laieneksime jaepangandusse väljaspool Soomet.

Pangandus ja eriti jaepangandus Euroopas on paari järgmise aasta jooksul mitmesuguste direktiivide jõustumisega seoses päris murrangulises seisus ja eks OP Grupil on hetkel fookus tugevalt oma praeguse positsiooni arendamisel Soomes.

Kui nüüd meie tegevusest Eestis rääkida, siis kuigi meie portfell on mitusada miljonit eurot, moodustame terve grupi bilansist siiski alla ühe protsendi. Minu eesmärk ja see, mida meilt oodatakse, on kindlasti palju rohkem. Kuid pangandus on maraton, mitte sprint.

Milline valdkond on teie hinnangul kõige potentsiaalikam? Kus on kasv kõige suurem?

Eestis on kinnisvarasektor väga aktiivne olnud. Ma sooviksin näha suuremas mahus investeeringuid ka muudes sektorites, näiteks tööstuses.

Eesti majandust vaadates on ka eksport väga tähtsas rollis. Kaubapartneritest suurim ehk Soome majandus on nüüd ilusti käima läinud, mis peaks tõmbama kaasa ka Eesti majanduse. Tahaksin näha, et Eesti eksportiv tööstus hakkab rohkem investeerima. Sinna paneksime hea meelega raha.

Kuidas hindate Eesti üldist maksukeskkonda?

Minu soov on, et poliitikud oskaksid näha oma otsuste tagajärgi. Enamasti pole nii, et kui näen laual sadat eurot ja kehtestan kümneprotsendise maksu, siis sealt jõuabki kümme eurot minu taskusse.

Muudatused on arenguks ikka vajalikud, aga dünaamika võib olla päris huvitav ja sellega peab oskama arvestada. Näiteks Soomes otsustas riik mõni aasta tagasi automaksu tõsta, arvates, et kuna igal aastal müüakse autosid selles ja selles mahus, siis tooks maksu tõstmine riigikassasse nii- ja niipalju raha. Tulemusena autode müük vähenes ja riik saab nii automaksu kui ka käibemaksu kaudu hoopis vähem kui varem. Rääkimata kõrvalmõjust autodega seotud äritegevustes.

Ma loodan, et Eesti maksukeskkond püsib võimalikult lihtne ja jääb selliseks, et siia tasub investeerida.

OP Panga Eesti filiaal

OP Financial Group on Soome suurim rahandusteenuste kontsern. Tegu on ühistulise pangandusvormiga.

OP Grupi 2016. aasta maksueelne kasum pangandusest oli 260 miljonit eurot ja kahjukindlustusest 231 miljonit eurot.

Eesti filiaal asutati tollal veel Pohjola panga nime all juunis 2011.

Allikas: http://majandus24.postimees.ee/4155243/suurpanga-filiaal-otsib-eestis-kasvuvoimalusi