Uudised

Pea viiendik Eesti inimestest tunneb, et vaimse tervise probleemid ei ole töölt puudumiseks piisav põhjus

[11.03]

Kui elu paiskab meie teele korraga mitmeid raskusi, on vägagi tõenäoline, et kogunevad pinged mõjutavad otseselt meie üldist heaolu, sealhulgas töötegemist ja -motivatsiooni. Seesam kindlustuse hiljutisest üle-eestilisest tööheaolu uuringust nähtub aga, et koguni 19% eestimaalastest on käinud haigena tööl, kuna tunneb, et vaimse tervise probleeme ei peeta päris haiguseks.

Seesami tööheaolu uuringu tulemustest joonistub välja, et 28% ehk pea kolmandik tööstressi kogenud inimestest tunneb, et seisund oli põhjustatud muredest vaimse tervisega. Kõige enam puudutas see oma parimas tööeas 25-34 aastaseid töötajaid, kelle seas oli vastav näitaja koguni 43%. Tendents on seda murettekitavam, et paljud neist inimestest ei tee olukorra leevendamiseks mitte midagi, sest on juba harjunud mõttega, et käsikäes vastutusrikka tööga peabki stress kaasas käima.

Kuidas mõjutab inimese eraelus toimuv töötegemist ja -motivatsiooni ning milliseid ohumärke tuleks nii enda kui ka kolleegide puhul tähele panna, et pinged ei kasvaks üle püsivaks stressiseisundiks? Psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste number üks nõuanne on olla teadlik tööriistadest, kuidas enda vaimse tervise eest hoolitseda ning olla tähelepanelik muutuste suhtes: nii enda kui ka end ümbritsevate inimeste osas.

Milliseid ohumärke tähele panna?
“Me toimime inimestena kui teflonpann heale ja takjapael halvale – takerdume oma tähelepanu ja mõtetega hõlpsasti selle külge, mis on probleemne ja jääme nende emotsioonide pantvangi. Muremõtete keerises on end raske töölainele lülituda ja ülesannetele keskenduda,” kirjeldab Väljaste.

Uuringus osalenud inimesed tõid välja, et peamiselt ilmutab salakaval tööstress end pidevas väsimustundes, aga ka negatiivses meeleolus ja keskendumisraskustes. Äärmuslikematel juhtudel toodi koguni välja, et tööstressist tingituna välditakse klientide või kolleegidega suhtlemist ega taheta hommikuti tööd alustada.

Neid ohumärke toob välja ka spetsialist: psühholoog Väljaste sõnul on tugevas stressiseisundis inimese peamisteks tundemärkideks raskused tööle keskendumisega, tööülesannete pidev edasilükkamine, suutmatus otsustada, kurvameelsus, pessimism ja kerge ärrituvus. “Tööstressis inimene on enamasti juba intuitiivselt äratuntav. Enamlevinud sümptomid on probleemid keskendumise, mälu, otsuste langetamise ja motivatsiooniga. Tema tavapärane käitumine võib olla muutunud või ta kaebab tervisemuresid, väsimust, kurnatust. Ta võib tunduda eemalolev, kurvameelne, ükskõikne, ärev, kergesti ärrituv, pessimistlik, kritiseeriv. Ta võib sagedasti töölt puududa, võib eemale hoida erinevatest sündmustest ja tööülesannetest, teha rohkem vigu ning äärmisel juhul võib tema juures näha märke sõltuvuskäitumisest. Neid ohusignaale tasuks jälgida nii enda puhul, aga ka oma kolleegide ja lähedaste puhul,” selgitab psühholoog.

Stressiennetuse kaks suurt kunsti: planeerimine ja ümberlülitamine
On selge, et sajaprotsendiliselt eraldatud töö- ja eraelu ei eksisteeri. Samas on eksperdi sõnul siingi nippe, kuidas neid omavahel sobituma panna.

“Sellist asja, nagu stressivaba elu olemas ei ole, sest elu paiskab pidevalt meie teele nii suuremaid kui väiksemaid katsumusi. Küll aga saame õppida viise, kuidas stressi kahjulikke mõjusid minimaalsena hoida. Siin on abiks kaks suurt kunsti: planeerimise kunst ja ümberlülitamise kunst. Kui teame oma prioriteete, siis hea planeerimisoskus aitab meil oma aega arukalt juhtida. Ümberlülitumise kunsti valdamine on aga oluline, et saaksime suunata kogu oma fookuse ja tähelepanu sinna, mida oleme parajasti tegemas. Tööriistad teadvelolekust ehk mindfulnessist aitavad leida igaühe jaoks toimivaid viise, kuidas töö juures keskenduda tööasjadele ning kuidas väljaspool seda aega end välja lülitada ja eraelus kohal olla,” sõnab Väljaste.
 























Töötaja tervis, kelle mure?

[Marit Raag | 10.06]




Vandaalid tegutsevad: lõhkised rehvid ja liimised lukuaugud

[Taavi Ottoson, Dagmar Gilden | 16.02]































Parklates saab viga paarkümmend inimest aastas

[Jaanika Käärst, Ly Jõhvik | 12.03]









Mida teha metsloomaga kokkupõrke korral?

[Liljan Männiste | 07.10]







Kindlustusteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Tutvu enne ostu sooritamist lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.
Nõustun
Teie kasutuskogemuse parandamiseks kasutame veebilehel küpsiseid. Lisateavet küpsiste kohta saab lugeda siit.