Uudised

Pooled õnnetusjuhtumitest toimuvad kodus

[Dagmar Gilden | 15.03]

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul ei oska inimesed tavaliselt igapäevase rutiini juurde kuuluvates toimetustes ega koduümbruses ohtu näha. Kuid õnnetusjuhtumikindlustuse statistikast selgub, et lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused on tihti just kodus kukkumise või komistamise, tavalise saunaõhtu, bussiga tööle sõitmise, sünnipäeva puhul raketilaskmise või pühapäevase suusatamise tagajärjeks.

Õnnetused juhtuvad tihti kodust lahkumata

„Kõige tihemini kipuvad inimesed kukkuma ja seda nii hommikul kodust tööle minnes kui ka õhtul tagasi tulles ning kodus või aias askeldades. Näiteks on meile teada kahju, kus inimene kõndis tänaval mööda tuttavat teekonda, kuid komistas ja väänas vasaku põlve välja. Tagajärjeks põlve sidemete venitus, mis päädis pika töövõimetuslehel olemise tõttu 2760 eurose kahjuga. Tuleb ette ka kukkumisi ühistranspordiga liigeldes. Näiteks äkkpidurduse tõttu jala või käe vigastamine,“ räägib Gilden.

Kindlustaja sõnul ei ole harvad ka juhtumid, kus inimene libastub kodus lävepakul ja väänab jala välja. Ühe sellise juhtumi puhul tuli kannatanule hüvitada 800 eurone kahju. Teine inimene kukkus aga kodutrepil ning tagajärjeks oli peavigastus, mille hüvitis küündis üle 1000 euro.

„Veel on levinud öise tualetikülastuse käigus põrandal libisemine või vastu uksepiita põrkamine, mis päädinud luumurru tõttu lausa operatsiooniga,“ teab Seesami esindaja rääkida.

on ootamatuks ohukohaks ka saun. Kogenud leilitajad kipuvad kindlustaja sõnul liialt vara ahjusiibrit sulgema ning riskivad siis vingumürgistusega. Samuti tuleb olla ettevaatlik tulikuuma kerisega. Gilden teab rääkida mitmest juhtumist, kus tavapärane saunaõhtu perekeskis on lõppenud haiglasse sõiduga.

„Üldiselt on kodu see turvaline oaas, kus kõik end vabalt ja kaitstuna tunnevad, kuid kahjuks tuleb ka igapäeva toimetuste juures valvsus säilitada ja ettevaatlik olla. Näiteks suutis hiljuti üks koduhoovis ilutulestiku korraldanud kodanik pürotehnikaga nägu ja kätt vigastada ning hüvitise suuruseks kujunes lõpuks kopsakas 800 eurot.“

Harrastussportlased on vähem ettevaatlikud

Mööduv talv tõi palju ka libeduse tõttu kukkumisi ning viimaste kõrghooajal veebruaris laekus kindlustusele igapäev vähemalt üks kahjuteade.

Viimase kolme talvekuu jooksul on Seesamile teatatud ka mitmetest õnnetusest, mis on juhtunud just talispordi harrastajatega. „Kui minnakse suusatama kõrgmägedesse, siis ollakse enamasti ettevaatlikumad, kuid näiteks murdmaasuusatamise või väikesel mäel lumelauasõidu harjutamise juures sageli ohtu ei nähta. Kõige enam tulebki talvel ette kukkumisi lumelauaga sõitmisel, uisutades ning ka kelgutades,“ loetles Gilden.

Kindlustaja sõnul võivad eelnimetatud õnnetused viia täiskasvanu keskmiselt kuuks kuni kaheks töölt eemale. Meditsiiniabi on Eestis küll tasuta, kuid taastusravi, ravimeid, abivahendite renti ja õnnetuse tõttu töölt puudutud päevi ei hüvitata. See on ka põhjus, miks sõlmida õnnetusjuhtumikindlustus. „Üldiselt on enda elu ja tervise kindlustamine eestlaste seas auto kindlustamisest vähem oluline. Siiski näeme, et aasta aastalt mõeldakse rohkem ka õnnetusjuhtumikindlustusele. Viimastel aastatel on vastavate lepingute arv kasvanud keskmiselt 4 protsenti. Kõige rohkem kindlustavad eestlased lapsi, seejärel iseennast ja viimasena elukaaslast või abikaasat,“ tegi Gilden ülevaate.


Tegemist on finantsteenusega, kindlustust pakub Seesam Insurance AS. Tutvu enne ostu sooritamist
lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.