Uudised

Purunenud torustik, katkine katus ja tulekahju – kas pöörduda kodukindlustuse või korteriühistu poole?

[Sandra Smirnova | 24.11]

Kui eramaja omanikele on selge, kust kriitiliste õnnetusjuhtumite korral kiirelt abi leida, siis kortermajades jääb vastutusala tihti selgusetuks – millisel juhul on tegu kodukindlustuse juhtumiga, millisel juhul vastutab aga korteriühistu?

Statistikaameti andmetel elab 2020. aasta seisuga kortermajades 57,8% Eesti elanikest. Seesami varakindlustuse tootejuht Sandra Smirnova selgitab, et kui eramaja omanikel on reeglina selge, kuhu õnnetusjuhtumite korral pöörduda, siis korteriomanike jaoks võib vastutusala olla ebaselgem. “Juhul, kui tegu on kõigi majaomanike kaasomandit puudutava kahjuga, peavad selle eest ka kõik solidaarselt vastutama,” sõnab ta.

“Korterite puhul reguleerib vastutusala korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis eristab korteriomandit ning kaasomandit. Korteriomand on kortermaja reaalosa, mis tähistab kodu siseviimistlust ning kõik sellega seotud kindlustuslepingud sõlmib harilikult selle korteri omanik. Kaasomandi hulka kuuluvad kortermaja osad, mida elanikud kasutavad ühiselt – näiteks hoone kandvad konstruktsioonid, katus, vahelaed, trepikojad, keldrid, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem jms,” selgitab Smirnova. Ta toob välja mõned kõige levinumad juhtumid, mis korteriomanikele ebaselguse tõttu muret tekitavad ning annab nõu, kuidas neis olukordades oleks kõige õigem käituda.

Veekahju rikub mitme korteri sisustuse 
Seesami esindaja sõnul selgub kindlustusstatistikast, et torustiku lekete ja läbi konstruktsioonide imbuva vee poolt tekitatud kahjud moodustasid Seesamis 2020. aastal korteriühistu vara- ja vastutuskindlustuse alt pea poole kahjude arvust ja väljamakstud hüvitistest, kusjuures kahju suurus varieerub suuresti – väiksemad kahjud jäid paarisaja euro ringi ja suurimad kahjud ulatusid 15 000 euroni. Torustiku lekete korral võib kahju osutuda suureks näiteks juhul, kui püstak puruneb tornmajas kõrgemal korrusel, sest vesi võib uputada mitmeid alumiste korruste kortereid, kahjustades seejuures korterite siseviimistlust ja seal asuvat vara.

“Veekahjude puhul on number üks prioriteet probleemile kiiresti jälile saada. Esimese asjana tuleks pöörduda korteriühistu esindaja poole ja sulgeda püstakus vesi, lisaks on enamikes korteriühistutes sellisteks puhkudeks olemas kindlad avariikontaktid, kes aitavad tekkinud kahju allika võimalikult kiiresti likvideerida. Kindlasti tasuks esimesel võimalusel anda märku ka oma kindlustusandjale, kes oskab nõu anda, kuidas edasi toimetada. Kui inimesel on lisaks kodukindlustusele ka Koduabi teenuse kasutamise võimalus, siis neilt saab abi nii kahjujuhtumi ärahoidmiseks kui ka kahju piiramiseks õnnetusjuhtumi korral,” selgitab ta. Smirnova sõnul paistab eriti just torustikulekete puhul silma, et korteriomanikud peavad seda kodukindlustuse mureks, kuid enamasti puudutab kahju püstakuid ja üldtorusid, mis kuuluvad majaelanikele ühiselt, mispärast on veekahjudest alati mõistlik märku anda ka oma korteriühistu esindajale. 

Tormituul rebis katuse
Üks tõsiste tagajärgedega õnnetus Seesamis pärineb eelmisest kevadest, mil torm rebis korterelamu katuse täielikult küljest, tuues kaasa 30 000 euroni ulatuvad kahjud. “Tegemist oli väikse korteriühistuga, kus kortereid oli kokku vaid kaheksa – kinnisvara varakindlustuse puudumisel oleks pidanud katuse taastamise eest tasuma korteriühistu liikmed oma taskust, mis teeks antud kahjujuhtumi korral 3750 eurot korteriomandi kohta,” toob ekspert välja. Kuna reeglina kaasnevad tormituultega ka tugevad vihmad, võivad täiendavad niiskuskahjud kahjusummat veelgi kergitada.

Kindlustaja soovitab tormituulte poolt tekitatud kahjude puhul anda esimesel võimalusel korteriühistule probleemist märku, sest tõenäoliselt puudutab mure ka teisi majaelanikke.

Elektrikilbist alguse saanud tulekahju
Üks vähelevinud, kuid traagilise tagajärjega õnnetusliike korteriühistutes on tulekahjud, mis saavad tihti alguse elektrikilbist või vananenud elektrisüsteemi rikkest. Kui selline õnnetus juhtub, tuleks esmalt tagada inimeste ohutus ja suurema ohu korral võtta koheselt ühendust Päästeametiga. Kui hiljem selgub, et tulekahjust on tekkinud pöördumatuid kahjustusi ka korteriomandile, soovitab Smirnova pöörduda kodukindlustuse poole. Sealt edasi võtab kindlustus juba peagi ise korteriühistuga ühendust. 

“Siinkohal tasub kindlasti uurida, kas korteriühistul on sõlmitud vara- või vastutuskindlustus. Varakindlustuse puhul kuulub hüvitamisele kahju, mis on tekkinud kortermaja ühisosadele. Kui aga ühistul on sõlmitud vastutuskindlustus, hüvitab kindlustus ka korteriomandile tekitatud kahju,” lisab ekspert.

Ta lisab, et kui ei ole täpselt teada, kas korteriühistu on kindlustatud või kuhu peaks helistama, siis tasub alustada oma kodukindlustuse pakkujast, et saada edasised juhised tegutsemiseks. “Ootamatute kulude vältimiseks on mõistlik igal korteriomanikul kindlustada nii enda korter eraldi kui ka korterelamu kaasomand ühiselt. Sellisel juhul on riskid ootamatute lisakulude eest viidud miinimumini,” sõnab Smirnova.
 

























Töötaja tervis, kelle mure?

[Marit Raag | 10.06]




Vandaalid tegutsevad: lõhkised rehvid ja liimised lukuaugud

[Taavi Ottoson, Dagmar Gilden | 16.02]





































Parklates saab viga paarkümmend inimest aastas

[Jaanika Käärst, Ly Jõhvik | 12.03]









Mida teha metsloomaga kokkupõrke korral?

[Liljan Männiste | 07.10]







Kindlustusteenuse pakkuja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam. Tutvu enne ostu sooritamist lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.
Nõustun
Teie kasutuskogemuse parandamiseks kasutame veebilehel küpsiseid. Lisateavet küpsiste kohta saab lugeda siit.