Uudised

Suvel kukuvad inimesed õunapuu otsast, talvel libedal tänaval

[11.12]

Seesam kindlustuse statistikast selgub, et täiskasvanud vigastavad end enim kukkudes ning seda nii koduaias toimetades kui ka libedal tänaval liigeldes.

"Täiskasvanud on suured komistajad ja kukkujad. Enam kui pooltel juhtudest on meil registreeritud õnnetusjuhtumites süüdi kukkumine või komistamine. Neist enam kui kolmandik juhtub kodus toimetades ja ülejäänud just alanud talvistes oludes libisedes. Kukkumistele järgnevad pallimängudes saadud vigastused, kus statistikale toetudes saab ohtlikuimaks lugeda korvpalli mängimist," tegi Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden ülevaate levinumatest õnnetusjuhtumitest.

Kukkumised samal tasapinnal

Kindlustaja sõnul tundub oma kodu inimesele kõige ohutuma paigana ning seetõttu ollakse ka pisut hooletumad nii aia- kui ka muid kodutöid tehes.  

Lihaste venitustes ja rebendites, liigeste nihestustes, haavades, luumurdudes ja põrutustes on peamiselt süüdi puuoksi lõigates redelilt libastumine, kasvuhoone korrastamine, raskete kivide ja muude esemete liigutamine, kodutrepil kukkumine ning isegi akende pesemine. Õnnetused ei juhtu aga alati kõrgele ronides. Kui vaadata õnnetusjuhtumikindlustust üldiselt, siis ligi pooltel juhtudest saadakse vigastus hoopis kukkumise tõttu samal tasapinnal.

"Kuigi inimene ei näe turvalises keskkonnas ohtu, võib üks vale liigutus ja väike tähelepanematus töötegija mitmeks nädalaks haiguslehega tõvevoodisse murda. Üks õnnetusjuhtum viib inimese keskmiselt kolmeks nädalaks haiguslehele ning keskmine päevaraha hüvitis ilma valuraha katteta küündib Seesamis 294 euroni. Mida vanem on inimene, seda rohkem aega ja raha kulub õnnetu kukkumise tagajärjel tekkinud vigastuse taastusravile," selgitas Gilden.

Teel tööle töövõimetuks

Hoolimata aastaaja vahetumisest, toob ka talv suure hulga kukkumisi, mis põhiliselt libedusest tingitud. Viimased lõppevad paremal juhul põrutuse, hullemal juhul lausa luumurdudega.

Kindlustaja sõnul esineb kõige rohkem käeluumurdusid ja õlavigastusi, millele järgnevad jalaluumurrud, kuid on ette tulnud ka selliseid juhtumeid, kus katki on nii puusaluu kui ka mõlemad käed.

"Varasematest talvedest meenub lugu inimesest, kes libedaga trepil kukkus ja mõlemad sääreluud murdis. Vigastusest tervenemine kestis pikalt, misjärel maksime kliendile välja püsiva puude hüvitise," tõi kindlustaja näite ühest kukkumisega seotud rängast õnnetusest.

Selliste olukordade vältimiseks ja libedates oludes ellujäämiseks soovitab Gilden korralikesse jalanõudesse investeerida ning talvel rõhku panna pigem ohutule liiklemisele mitte niivõrd kaunile välimusele. Majaomanikele ja –haldajatele tuletab ta aga meelde majaesise jääst puhastamise kohustust, sest kui jalakäijaga juhtub õnnetus, siis on just majaomanik see, kellelt võidakse hüvitist nõudma hakata.

Korvpall ja ratsutamine on ohtlikud

Lisaks kodus ja libedatel tänavatel kukkumistele vigastavad täiskasvanud end ka pallimängude käigus. Seesami statistikale tuginedes saab kõige ohtlikumaks pidada just korvpalli mängimist, sest sellest pallimängust saadud vigastusi on võrreldes teiste pallimängudega lausa kaks korda rohkem.

"Spordialadest jäävad täiskasvanute puhul silma ka jalgratastelt kukkumised. Lisaks juhtub õnnetusi ratsutamisega tegelejatel. Näiteks on olnud juhtumeid, kus hobune on inimesele jala peale astunud, inimene kukkunud hobuse seljast või löönud hobune peaga nii õnnetult, et inimesel hambad pooleks," loetles Gilden.

Hobuste, pallimängude ja jalgrataste nimekirja lisab kindlustaja ka lapsed kui õnnetuste põhjustajad. Nimelt leiab viimaste aastate juhtumitest mitu sellist, kus laps mänguhoos või lihtsalt juhuste kokkulangevusel peaga vanema hambad katki lõi. Keskmine hambakahju hüvitis küündib Seesamis 1052 euroni. 


Tegemist on finantsteenusega, kindlustust pakub Seesam Insurance AS. Tutvu enne ostu sooritamist
lepingutingimustega www.seesam.ee ja vajadusel küsi lisainfot kindlustusspetsialistilt.